ÕPPETÖÖ ETTEVALMISTUS
ÕPPERÜHMA VAJADUSTE VÄLJASELGITAMINE
​
Täiskasvanukoolituse õppeprotsessi esimeses etapis selgitatakse välja koolitusvajadus, seejärel kavandatakse koolitus ja viiakse koolitus läbi ning seejärel analüüsitakse ja hinnatakse koolitust. Õppekava koostamiseks peab olema tehtud eeltöö, kellele koolitus on suunatud, milliseid teadmisi ja oskusi soovitakse omandada ja missuguseid õppemeetodeid rakendatakse.
Enamasti viin ma läbi fotograafia, reklaammaterjalide kujundamise ja veebiturunduse koolitusi. Kõige arvukamalt on mul vaja korraldada fotograafiakoolitusi erinevatele sihtgruppidele. Vastavalt sihtrühma spetsiifikale teen ma õppematerjalis muudatusi. Näiteks viin ma läbi täiesti erineva suunitlusega fotograafiakoolitusi puidu- või käsitöövaldkonnas, lillepoodides või toitlustuses tegutsevatele inimesetele keskendudes tootefotograafia või toidufotograafia iseärasustele ning suundumustele vastava valdkonna turundusspetsiifikas. Iga koolituse eel vaatan ma üle varasemad õppematerjalid ja korrigeerin neid vastavalt sihtrühma vajadustele ning valdkonna arengutele.
Esimesel kohtumisel tutvun ma alati kursuslastega ning suulise küsitluse (distantsõppe ajal veebis) kaudu püüan selgitada osalejate eelnevad teadmised ja kogemused antud valdkonnas ning nende ootused koolitusele. Pärast rühma analüüsimist korrigeerin kursuse ülesehitust, mis lubab lõpptulemusena saavutada õppekava eesmärgile vastavad lõpptulemused ning õppijatel saavutada ootustele vastavad oskused.
​
NÄIDE:
Minu poole pöördus lillepoe juhataja probleemiga, et töötajad ei oska pildistada pilkupüüdvaid tootefotosid lilledest. Läksin lillepoodi kohale ja püüdsin selgitada probleemi ja olukorda. Sain teada, et kõik lillepoe müüjad kasutavad pildistamiseks nutitelefone; nende aeg on piiratud, sest tööpäevad kestavad kella 8-ni õhtul ja nad on tööl esmaspäevast laupäevani. Nad ei tea, kuidas parimal moel kasutada omaloodud stuudionurka lillepoes ning ei oska fotosid töödelda.
Selle kohtumise tulemusena
leppisime kokku, et kursus toimub kolmel korral õhtuti kell 6 - ühe päeva nädalas sulgevad nad lillepoe varem. Kahel korral õpime ja pildistame lillepoes, viimasel korral tulevad töötajad kutsehariduskeskuse arvutiklassi õppima fotode töötlemist.
Saadud info põhjal panin kokku õppekava, mille saatsin lillepoe juhatajale ülevaatamiseks. Õppekava sobis ja läks käiku 2 nädalat pärast kohtumist lillepoes.
ÕPPEKAVADE KOOSTAMINE
Olen olnud enamasti ise oma koolituste õppekava koostajaks, kuid mõnikord olen teemade lõimimisel kaasanud õppekava tegemisse ka kaaskoolitajad. Koostatud õppekava edastan tavaliselt koolitusjuhile, kes veel lõplikult õppekava üle kontrollib, et see vastaks täiskasvanute koolituse seadusest tulenevatele õppekava nõuetele. Õppekavas tuleb jälgida, et see sisaldaks kõike olulist infot: õppekava nimetus, sihtrühm, maht, eesmärgid, õpiväljundid, teemad, hindamine, koolitaja kompetentsi ja töökogemuse tõendamine.
Õppekava koostamisel arvestan täiskasvanud õppijate eripäraga, nende koolitusvajadusega ning ajaresursiga. Koolituse pikkuse kujundamisel tuleb kindlasti arvestada sellega, et koolitus peab olema sisutihe ja praktiline, sest täiskasvanud õppijal on õppimiseks kuluv aeg piiratud ning neile ei ole sobivad koolitused, mis on ajamahukad või liiga teoreetilised ning pole piisavalt efektiivsed.
Täiskasvanute õpetamisel on suureks lisaväärtuseks see, et elukogenud inimestena jagavad nad sageli oma eelnevaid kogemusi õpitavas valdkonnas kogu õpperühmaga, mis täiendab õppekava sisu ja teemasid praktilise infoga. Niimoodi õppides saavad nad lisaks koolitajale väärtuslikke kogemusi üksteiselt.
Vastavalt õppekavale koostan täpsema koolitusprogrammi, kuhu planeerin juba konkreetse ajalise mahu erinevate teemade läbimiseks​, iseseisva töö ülesanded ja õppekeskkonna, kus koolitus toimub.
KOOLITUSTE SISU JA METOODIKA
Hakates ette valmistama koolituse sisu, võtan aluseks eelnevalt kas tellijaga või koolitatavatega kokkulepitud oodatava tulemuse. Selle alusel saab valida välja sobiva õpikeskkonna, samuti õpimeetodid ja vahendid, paika panna koolituse struktuuri, teemad ja määratleda õpieesmärgid. Meetodid täiskasvanuõppes peavad olema aktiivsust, iseseisvust ja koostööd soodustavad, et õppija märkaks enda arengut. Õppijal peab olema võimalus olla avatud, kaasatud ja õppida oma kogemustest.
Järgmise sammuna toimub sotsiaalse keskkonna kavandamine, mis toetab õppijate arenguprotsesse ning hindamismeetodite valimine. Kasutan palju koduste tööde analüüsi, kus vaatame õppijate iseseisvalt pildistatud fotosid või kujundatud reklaammaterjale. Analüüsime kompositsiooni, kvaliteeti ja mõjusust ning õppijate tagasiside põhjal on selline ühine analüüsimine väga arendav.
Tagasiside on minu koolitustel alati kindlal kohal ning väga oluline järgnevate samalaadsete koolituste planeerimisel. Kui tegemist on täiendusõppe koolitusega, siis tuleb arvestada, et õppijad ootavad eelkõige mingite probleemide lahendamist, st et koolituse tulemus peab ilmnema käitumusliku muutuse tasandil. Vastavalt sellele tuleb ka õpiväljundid sõnastada.
​
NÄIDE:
Aastatepikkuse kogemuse juures fotograafiaõpetajana, on mul välja kujunenud mõned metoodikad,
mida kasutan enamasti fotokoolituste läbiviimisel ning mis on õppijatele väga arendavad.
Enamasti väidavad õppijad kursuse lõppedes, et nende arusaam fotode kvaliteedist koolituse lõpuks on
täielikult muutunud ning nad oskavad nüüd paremini hinnata,
milliseid fotosid oma e-poes või kodulehel avaldada.
Teooriatunnid arvukate fotode vaatamise ja analüüsimisega õpetlikul eesmärgil (nt halvad tootefotod: foto kvaliteet, tausta ja valguse valik, sobilik rakurss, kompositsioon jmt.)
Iseseisvad kodused fotograafiaülesanded igaks korraks, üleslaadimine Google Photos keskkonda koos keskkonna võimaluste tundmaõppimisega (täiendavad digioskused)
Koduste tööde analüüs ühiselt koos õpilastega (arendab nende arusaamist fotograafia väljendusvormist)
ÕPPEMATERJALIDE KOHANDAMINE
Korduvate koolituste puhul vaatan enne koolitust üle kursusel olevad õppematerjalid ja teen tavaliselt muudatusi ning täiendusi. Ma ei lähe kunagi koolitust läbi viima täielikult vana õppematerjaliga ja kuna ma arenen ise, muutub maailm ja muutuvad tööturg ning turunduskanalid, siis alati ma korrigeerin oma materjale. Sageli märkan alles koolituse ajal, et mingit osa õppematerjalist saaks teha veelgi kaasaegsemaks või sisukamaks, siis teen endale märkmeid ja viin muudatused õppematerjali sisse. Kui koolituse käigus tuleb välja, et osalejatel on erisoove, siis teen õppematerjalidesse muudatusi ka jooksvalt koolituse käigus.
Iga õpirühm on isemoodi õpidünaamikaga.
Kuigi olen ühte koolitust läbi viinud juba mitmeid kordi, on peaaegu alati koolituse toimumise ajal tulnud teha muudatusi.
Pärast iga koolitust küsin ma õppijate käest tagasisidet. See on üks olulisemaid kohti, kus koolitajal on võimalik õppida ja areneda oma töös koolitajana. Õppijate tagasisidest saan ma informatsiooni, mida järgmisel samalalaadsel koolitusel täiendada, mida õppematerjalides muuta ning mida teha paremini koolitajana.
Iga etapp koolitusel lõpeb isikliku analüüsiga - mis läks hästi, mis oleks võinud teisiti minna, mis põhjusel jäi üks või teine õppija hätta, kas seatud eesmärgid ja pädevused saavutati.
​
NÄIDE:
Kui 2016. aastal oli fotograafia koolituse "Tunne oma kaamerat" kestus 12 (4x3) tundi, siis õppijate tagasiside ja õpiväljundite saavutamise analüüsimise põhjal otsustasin, et järgmine kord peaks koolitus olema pikem. Alates 2017. aastast lisasin juurde ühe koolituskorra (5x3 tundi) ning alates sellest ajast on sarnase fotokoolituse pikkuseks 15 tundi.
​
​